SIDE NOTE: for my English speaking friends, this is a blog post for my lovely estonian people about life in a foreign country. Sorry it’s not in english. BUT… if you are really really wanting to read it, you can try this translate page here: https://translate.google.com/ (just copy the text and put it in there). It will not be perfect (but who is?) but you’d get the idea at least.

Viimased kolm aastat olen ma elanud Austraalias. Tihti küsitakse küsimusi, et kuidas sa siia sattusid nii kaugele. Või küsitakse, kas Eestit ei igatse? Kas tagasi ei koli? Mis siin siis parem on? Kas on parem? Ja nii palju muud.
Luba ma räägin siis.
Tavaliselt on mu blogi inlise keeles aga mõtlesin, et jagan siis natuke eesti keeles sellest välismaa elust veidi. Kuna olen siin juba kolm aastat olnud, siis võib juhtuda et on kirjavigu või mõned sõnad on ununenud. Andestage siis kui saate.

Esiteks, kui sa mõtled et välismaal on elu parem, no vahel on jah. Aga oleneb. Oma minevikus, mis mulle palju enam korda ei lähe, olen teinud vigu. Välismaale minna, et oma murede ja probleemide eest põgeneda ja loota et neid seal ei ole, pole kõige targem. Uskuge mind, sain sellest omal käel teada. Olen elanud lühemat või pikemat aega neljas välisriigis. Lühim aeg oli Indias. Pikem aeg praegu Austraalias. Olen elanud ka Taanis ja Inglismaal. Igal riigil on oma plussid ja miinused. Nii ka Eestil. Samuti Austraalial. Sellega peab arvestama. Ja aru saama, et kuhu iganes sa lähed, siis Eestit igatseme me kõik ilmselt. Olgu see vähemal või rohkemal määral, aga nii lihtsalt on.

PABERIMAJANDUS

Kõige stressirohkem asi välismaale kolimise puhul meie jaoks oli viisa. Ja kui ma ütlen meie, siis ma mõtlen minu pisikest pere siin. Olen abielus Austraalia mehega ja meil on kaks väikest tütart. Viisa tegemine neti kaudu kui olime veel kaugsuhtes oli suht keeruline. Aga tehtud ta sai. Mõned riigid lasevad su sisse viisata, aga see enamasti Euroopas. Siia aga on veidi keerulisem sisse saada. Nad kaitsevad oma riiki ja rahvast väga väga kõvasti. Viisa tegemisel pead tõestama võõrastele inimestele, et teie suhe on päris. Pead jagama neile oma emaile, vestlusi, sõnumeid ja kõike muud mis tõestavad et olete päriselt suhtes. Mis tähendab, et mis iganes olete te omavahel rääkinud, keegi võõras võib seda kõike nüüd lugeda. Kas nad seda päriselt kõike loevad, ei ole mul aimugi, aga meil oli materjali ikka küllaga. Sest vahetasime palju palju palju pikki emaile ja paber kirjasid. Ja lisaks ka tavapärased kirjutamised Telegrami jms rakenduste kaudu. Oli vaja ka tunnistajaid meie suhtele. Ja palju palju muud. Lisaks palju palju raha, et selle eest maksta. Hetkel just vaatasin Google kaudu et mis hinnad on. Hetkel 8850AUD et seda viisat teha, mille me tegime. Nii et lihtne see pole ja odav ka mitte. See oli odavam kolm aastat tagasi, aga siiski mitmed tuhanded. Siis lisa sinna veel lennupiletid ja kõik muu mis vaja on.

KOLIMINE

Ja nüüd, paki oma elu kohvrisse. Oled sa seda kunagi teinud? Enamus inimestel on liiga palju asju oma elus. Peale mitmeid kolimisi oma elus, nii Eesti siseselt, kui ka välisriikidesse liikumisel, olen lahti lasknud väga paljudest asjadest. Kui sul kunagi on seda vaja teha ja saad aru kui raske on see on. Mind aitas selline mõte, et kas on võimalik seda asendada uues riigis. Kas see on liiga kallis asendada, või liiga väärtuslik sulle hingeliselt, siis püüa see kaasa võtta. Samas aastate jooksul saad aru, et kallis talve mantel mille sa oled soetanud, et oma palju väärtust aastaid hiljem, sest enamus inimesi ei pööra sellele tähelepanu nagunii ja see on kergesti asendatav. No igal juhul, ilma pikema jututa, soovitan soojalt vahepeal oma elus inventuuri teha ja vaadata, mida sul päriselt vaja on. Siin sulle huvitav kodutöö mis täitsa tasuta, kui sul kohver olemas. Leia kohver ja käsipagasi kott. Pane sinna kõik mida sa võtaksid kaasa, kui peaksid homme lahkuma välisriiki vaid nende kahe kohvri ja kotiga. Mida sa sinna paned? Mida sa vajad igapäevaseks eluks? Mida saad uues riigis, kohas osta kergelt? Kas suudad lahti lasta maisetest asjadest millele oled liiga palju väärtust andnud oma elus?
See osa on kolimistega kergemaks läinud. Palju palju raskem on öelda head aega. Inimestele. Loodusele. Riigile. Tuttavale mugavusele mida sa omad oma koduriigis, kodumaal. Kui tead, kuidas asjad toimivad, mis on lemmiksöögid, kus on lemmik mets ja kus on su lemmik inimesed ja traditsioonid. See on see kõige kõige kõige raskem asi.
Pühib pisaraid veid, sest hetkel on peaaegu detsember kui ma seda kirjutan. Facebookis näen lumiseid pilte ja jõulu kaunistusi vanalinnas. Ja need on need hetked kus on veidi raske, olles ise suviste vihma ja äikese tormide keskel kaugel Austraalias. See pole kahetsus. See pole see, et olen vales kohas. Ei ammugi mitte. Aga see on igatsus selle järgi mis on olnud tuttav, mugav ja lähedane südamele.

PIIRIKONTROLL

Austraalia on erinev paljudest teistest riikidest ka selles osas, et nende piirikontroll on väga tugev. Nad peavad kaitsma oma loodust, sest nad on kergelt haavatavad olles saare riik. Siia ei saa igasugu asju sisse tuua, ja kui lennujaamas õigeid asju ei deklareeri ja leitakse, on trahvid suured. See on tõsine protsess ja parem on rohkem deklareerida lennujaamas kui vähem. Näiteks küsitakse kas sul on puidust asju pagasi, ma algul oleksin ei öelnud, aga tuli meelde et on puidust juuksehari. Näiteks. Kõige suuremat mure valmistavad Austraalia piirivalvuritele looduslikud materjalid - olgu see söök, jook või taimed või muu selline. See võib tuua lisaks ka putukaid või muid parasiite mis võivad hävitada nende looduse või mõne saagi põllul. Seega, kui juhtud tulema Austraaliasse, ole ettevaatlik mida pakid ja kindlasti uuri enne, mida lubatakse riiki tuua.

PÄIKE

Esimest korda Austraaliasse tulles oled sa ilmselt kohutavalt väsinud. Sest siia saamine on vähemalt kaks või kolm erinevat lendu. Tavaliselt võtab see keskmiselt 24-48h aga olenevalt su lennuplaanist võib see ka kauem võtta. Ja siis on veel ajavööndi erinevused ka. Minu esimene päev Austraalias olin ma väga väga väsinud, ja sain ka päikese käest põletuse. Sest polnud harjunud sellega et päike on nii kuum ja tugev siin. Eestis enamjaolt võid vist päikesekreemi koju unustada ja võib olla kasutad korra suve jooksul. Siin aga peaks seda iga päev kasutama ja veel enam suve kuumuses. SPF50 vähemalt. Ja soovitatakse, et kui oled õues, tuleb uuesti peale panna kahe tunni möödudes. Jep, just nii. Kaks tundi ja uuesti kreemitama. Mina seda ei teadnud veel, ja esimese päeva lõpuks olid mul õlad punased ja valusad.
Samuti tuleb iga aasta käia naha kontrollist, sest melanoomid on kerged tulema. Austraallased on väga päikese targad? Sun smart inglise keeles. Ehk siis lapsest saadik on nõutud mütsi kandmine, hoia varju kui saad, ära mine keset päeva õue kui päike kõige kuumem, kanna päikesekreemi. Lasteaias on suured päikesekreemi pudelid mida lapsevanemad saavad laste peal kasutada, kui nad hommikul saabuvad.

ILM JA LOODUS

Ilm on teema millest tihti räägitakse, eriti kui võõrastega. Ilm on, hmm…. No huvitav. Oleneb piirkonnast. Hetkel elame vähe kõrgemas piirkonnas, kus päike on tugevam, aga talved ka veidi külmemad. Suve temperatuurid on siin umbes 25-35c keskmiselt. Aga samas öösel võib olla ka 10c kraadi õues. Seega jahe. Talvel on vähel veidi jäine siin kandis, aga ranniku pool on talv nagu Eesti jahedam suve ilm. Ja jäine tähendab et kuni 10 miinuskraadi ja päeval võib olla päikese käes plus 10 kraadi. Enamjaolt on nulli lähedane kõige külmem. Nii et väga hullu pole ja paksud joped ja sallid ja mütsid võib enamjaolt ära panna, sest kohe varsti on soe.
Loodus on siin imeline. Kui oled ranniku pool, siis esimest korda vette minnes, ole ettevaatlik. Oled harjunud Eesti veega, kus on meri ja väikesed lained. Siin aga, see on ookean! See on tugev ja võimas. Vales kohas vette minnes, võid uppuda isegi madalas vees. Vee hoovus on tugev ja võib jalust niita. Laine tuleb hooga rannaliiva poole, aga samal ajal vesi laine all tõmbab ennast tagasi vee poole koos liikuva liivaga. Selline tugev muutus tõmbab jalad alt vahel, seega tuleb ettevaatlik olla. Ja eriti tähelepanu pöörata lastele vees. Enamus lapsed õpivad siin ujuma väga vara, et olla kindel nende võimes ellu jääda, kui nad sattuvad vette. Meie lapsed veel ei oska ujuda, aga kuna nüüd elame ookeanist kaugemal, ei ole see ka väga suur mure.
Lisaks ookeani avastamisele, on siin mäed! Mitte nagu Eestis on üks väike mägi. Aga nagu ikka suured. Ja on vihmametsad. Mis on vahel külmad, vahel ajavad higistama oma niiskusega. On palju jugasid ja ojasid ja allikaid. On palju kohti mida avastada. Ja lisaks ka loomad. Kängurusid nii suuri kui väiksemaid. Sisalikke ja madusid, ämblikke ja sääski ja muidu putukaid. Aga ka koaalad ja muud nunnud loomad, kes pigem kardavad sind ja end peidavad. Ja palju erinevaid värvi linde, mida sa ilmselt kutsuksid papagoideks Eestis.

INIMESED

Inimesed. Minu lemmik teema kui võrrelda Eestiga. See on samas ka veidi tundlik teema. Rahvad ja iseloomud on erinevad igas riigis. Tihti on see tulenev sellest, kuidas on üles kasvatud, kuidas on olukord olnud riigis ja kuidas on erinevad pered kasvanud. Palju sõltub kliimast, sotsiaalsest olukorrast, riigist, ja nii paljust muust. Aga alustame sellest, et kuidas sa eestlasi kirjeldaksid? Kui küsida teistel ja ka minu enda arvamus, siis eestlased üldiselt on introverdid. Tihti väga tagasihoidlikud, hoiavad omaette ja vahel ka individualistlik. Nad ei räägi võõrastega väga tihti. Kui keegi tahab sinuga rääkida või ütleb sulle tere, on su esimene reaktsion “mida sa tahad?”. Nad on natuke kartlikud võõraste suhtes ja pole ka ime arvestades Eesti ajalugu. Paljudel eestlastel on ka hirm või kartus või võõrastamine välismaalaste suhtes. Ja kahjuks kohtab ka rassismi palju kodumaal. Tumeda nahaga inimesi vaadatakse ikka veidi teistmoodi. Lihtsalt pole nad harjunud sellega. Ja ilmselt ka suuresti on petuskeeme tegevad mustlased vanalinnas osa sellest. Palju on ka näha, et eesltased on tihti pere kesksed. Hoitakse kokku ja hoolitsetakse omade eest. Aga ainult kuni suhted head on. Nii kurb on näha et paljud pered on lõhestunud ja katkised ja murtud. Lahutused ja kärgpered ja muud sellised asjad on tavapärased ka siin ja mujal maailmas. Aga Austraallased. No ikka teistmoodi. Lähed näiteks hommikul jalutama ja öeldakse sulle tere. Peaaegu igaüks kes hommikul vastu tuleb jalutades ütleb sulle tere, viipab või lehvitab. Eestis hoiad silmad maas ja vaata kus astud ja hoia teistest eemale ja ära tüüta teisi. See kogu jutt on üldine. Ei tasu isiklikult võtta. Aga jah, inimesed siin on rohkem avatud ja sõbralikumad. Ka klienditeeninduses on nii. Olen Eestis tahtnud näiteks asju poodi tagasi viia, mis katki või ei tööta, ja enamjaolt öeldakse et “pole meie mure”, “ise tegite katki” ja muu selline, kus mingit lahendust ei pakuta ja raha ka tagasi ei saa. Kõik mis saad on süütunne ja asjatu käik. Süüd jagatakse igal pool. Küll koperdad ja ikka ise süüdi et keegi su teel ees oli. Või saad porilombist vett näkku et auto või buss mööda sõitis, ise olid ju süüdi et seal seisid. Austraalias on vastupidi. Lähed poodi asju tagasi viima, no näiteks toidupood nagu Prisma või Selver. Ütled et näiteks piimapudel lekib, nad isegi ei küsi sult tšekki, vaid ütlevad et no mine vaheta ära ja naeratavad. Teistes poodides näitad tšekki ja saad ära vahetada või raha tagasi. Ja saad vabandused ka. Kõik meeldiva vestluse ja naeratusega. Poes on väga mugav käia, sest enamus toidupoode pakib su kotid ise ära. Teistes kohtades küsitakse kuidas su päev on läinud ja mis veel plaanis on. Nad on sõbralikud ja kohtlevad sind inimesena. Ei ole keegi pahane et sa nende poodi tuled ja neid “tüütad” või et nende kassasse just tulid. Ei ela keegi sinu peal välja oma paha päeva või kehva tuju.
Austraalias väga üksteisel külas ei käida, vähemalt mina pole näinud. Eestis see ikka rohkem kombeks, et istume koos laua taga. Vahel ikka tullakse kokku kui suurem sünnipäev või jõulud, aga tihti on see keerulisem kuna on pikemad vahemaad. Kui ei ela pere läheduses on raske neid ka näha ja sidet pidada. Näiteks abikaasa õde elab umbes 7h autosõidu kaugusel ühte suunda ja üks vend elab 6-7h autoga teise suunda. Meie nende vahel väikeses linnas. Eestis sama ajaga saab Saaremaal ilmselt ära käia ja tagasi pealinna jõuda. Nii et suured pere kohtumised on harvad, aga samas väga toredad. Üleüldiselt tunnen siin rohkem et inimesed hoolivad, märkavad ja aitavad. Ollakse toredad üksteisega ja ka võõrastega, nii kõigil parem olla.

SÖÖK

Söök on asi, mida ilmselt igaüks igatseb. Eestlastele söögi kohta pole mõtet rääkida, sest teate isegi mida sööte eks ole :) Aga no kui ma ütlen et siin pole kohupiima või kohukesi, mis kodumaal ikka tavapärane, siis jah. Eestis on paljud tööstused väga arenenud. Olgu see IT valdkond ja digimaailm, või see et on mustmiljon varianti singist, vorstist ja juustust ja kohupiimast ja kõigest muust. Siin leiab keefiri, hapukoort, kodujuustu, jogurtit igat sorti. Piima ja juustu ka. Aga näiteks määrdejuustu palju pole. Või seda et kohupiima pole üldse, rääkimata kohukestest mis oleks imeline snäkk praegu. Aga mis on suurepärane on puu- ja juurvilja valik. Enamus on kohalik. Ja kui ma ütlen kohalik, siis ma mõtlen et sama riigi kraam. Eesti on väike ja kehva kliimaga kõige kasvatamiseks. Siin aga on palju palju maad igal pool ja hea kliima, et saab isegi talvel enamus kohtades kasvatada, mida vaja. Loomulikult on see ka hooajaline. Hea on osta hooajalist kaupa, sest see on veidi soodsam. Näiteks hetkel on marjad hooajas, samuti banaanid, ploomid, nektariinid, virsikud aga ka kurk, kõrvits, salatid, seened ja palju muud.
Liha osas on siin palju loomaliha ja kana. Siga ja lammast ka. Ja leiab supermarketist ka känguru liha mille peale võib olla mõned eestlased nina kirtsutaks. Kultuuri asi. Ise pole söönud, aga samas mõnes Aasia riigis süüakse koera liha, et seda ma ka vist ei sööks. Ise ei raatsi osta, aga võib-olla kui keegi ostab ja küpsetab, siis ehk prooviks? Kuulnud olen ka et alligaatori liha on ka vahel söögiks siin saada. Meie pere elab suht soodsat elu kui saame, seega me enamjaolt sööme kana ja loomaliha tooteid, sest need soodsamad.

PÕLISMAALASED

Üks asi, mida Eestis absoluutselt ei kohta, on põlismaalased. Nad on tumeda nahaga rahvus, kes elavad siin juba ajast enne kui nö valge nahaline siia tuli. Neid kaitstakse hoolega ja nendele on palju erinevad teenuseid ja abipakke saadaval. Kahjuks nii palju kui ma näinud olen, on nad tihti alkoholi või narkootikumide küüsis või elavad kohtades kus ma ise ei jalutaks isegi. Palju on nendest ka kodutud või kerjavad tänaval. Mis on nendele pikas plaanis andnud halva maigu, ehk siis paljud põlgavad neid ja kardavad neid. Sarnane Eesti olukorraga kui tumedanahaline tuleks su ukse taha. Aga nende ajalugu ja muusika ja kunst on väga huvitavad. Palju tehakse täppidest maalinguid, puhutakse didjeridud (selline pikk pasuna moodi asi) ja lauldakse huvitavaid laule nende oma keeles.

MAJAD/KODUD

On asju, mis vahel Eestis paremad. Näiteks soojustus. Ma räägin majadest. Näiteks Eestis kütad ilusti maja soojaks, olgu siis radiaator ja kortermaja, või puuküte ja ahi oma enda maamajas. Siin aga no olgu külm või soe, tunned sa seda kohe kindlasti. Eriti vanemad majad. Uuemates majades on natuke juba parem olukord, aga siiski. Eestis on topeltklaasid ja aknad tavapärane, siin pole ma neid üldse näinud. Kõik ühekordne. Ja teadagi et klaasi kaudu kaotame palju sooja ja laseme ka külma tuppa talvel. Aga tore on see, et on kärbse võrgud akendel ees, ja on ka kärbse võrgu uksed. Saab soojaga ust lahti hoia ja tuulutada ja ei tule keegi tuppa sind kiusama põrinaga. Uuemates majades on konditsioneer tavaliselt elutoas ja siis võib olla ka ema-isa magamistoas. Konditsioneeri kasutame siis enda jahutamiseks väga kuumal päeval, aga kasutame seda ka kütte asemel ja vahel ka lihtsalt lae tiiviku asemel. (fan? Tiivik, ventilaator?). Ehk siis siin ei ole radiaatoreid kui sa just ise ei osta või ei lase seina panna. Mõnes majas võib olla gaasi radiaatorid, või ka kamin. Aga need tihti keerulisemad ja kallimad kasutada.
Siin linnas on gaas tavapärane köögi pliidil ja isegi osad ahju. Ja vahel ka sooja vee saamiseks. Mõnes teises kohas on rohkem elektri kasutamist.
Aga jah, soojustus ja korralikke majade ehitamist ma siin veel pole näinud. Hea asi on see, et siin enamus kohtades maad jätkub palju, seega kõrgustesse väga ehitama ei pea. Enamus majad on ühekordsed, sest ruumi jätkub. Soojalt soovitatakse autod hoida garaažis või katuse all, sest ilm teeb autole kahju. Kindlustust tehes pead kirja panema, kus oma autod hoiad, sest sellest sõltub palju maksad. Suve kuum päike teeb värvile kahju ja vahel satub rahe ka plekki mõlkima. Seega parem kui auto on kuskil turvalises kohas.

TRANSPORT

Ühistransport on siin ka kehva. AGA ma samas pole väga suurlinnas elanud, seega selle kohta ei oska rääkida. Olen olnud väiksemates linnades ja siin ilma autota väga midagi teha pole. Muidugi võid rattaga ka ringi liikuda, aga kas sa väga tahad kui enamus ajast on palav ja higine olukord? Tulles Tallinnast siis on ikka keeruline ilma ühistranspordita olla. Samas autolubade tegemine on siin soodsam ja palju lihtsam. Olen hetkel neid tegemas ja ikka suhteliselt lihtne on. Kuna see postitus on juba väga pikk, siis ma pikalt sellest ei räägi, aga ütlen et enamus õppimine on kodus omal käel, ei mingit autokooli. Siis maksad natuke raha et saada nö vahtralehe moodi asi (L-plate) ja siis võid juba sõita koos kogenud juhiga, kes sind õpetab.

RAHA

Rahast minu teada enamus eestlasi väga ei räägi. Kui sa just otse ei küsi ja siis ka ikka keerutame ja väga ei taha jagada. Aga kodumaal palgad on väikesed, samas ka hinnad peegeldavad seda. Siin on palgad suuremad ja sama on hindadega.
Mina olen kodune emme lastega ja saan riigi poolt toetust selleks. Ja mitte ainult lapsepuhkuse ajal. Olen olnud siin kolm aastat, üks laps on hetkel 5 ja teine 2 ja saan riigilt toetust nende kasvatamiseks. Makstakse igasugu erinevaid toetusi, kaasa arvatud üüri abiraha, laste kasvatamiseks raha, jne. Kui kriteeriumid vastavad, siis riik maksab. Kui hakkad rohkem raha teenima peres, võetakse natuke vähemaks jällegi.
Palgad on üldiselt päris head. No vähemalt võrreldes Eestiga. Kui kaks inimest ikka tööl käivad, saab elatud küll. Mitte luksuslikult, aga selliselt normaalselt. Meil on väga hästi läinud ja mu abikaasal on väga hea palk, sellepärast saan kodus olla. Hetkel aga näiteks kodulaenu ei saaks teha, sest hinnad on ühed maailma kõrgeimad. Näiteks see et elame väikelinnas, on asjad odavamaks teinud üüri osas. Hetkel maksame 500AUD NÄDALAS! Jep, suht palju. AGA, see on kõik suhteline. Kui sa vaataksid Sydney hindasid siis on see veel hullem. Ja meil on kolme magamistoaga maja. Söögi peale kulub meil keskmiselt 300AUD nädalas (2 last ja 2 täiskasvanut ja üks laps mähkudes). Ja ei söö me väga kallilt, aga sööme puu- ja juurvilju ja kana ja loomaliha tooteid. Piima liitri hind on praegu umbes 1.50AUD liiter. Kütus autole maksab 192.1 senti/liiter (1.92AUD/L). Need on vaid mõned näited. Palju pole mõtet rahast rääkida, sest no kõik on suhteline. Eestis on üürida odavamad ja maksad korra kuus, siin asjad kallimad ja maksad korra nädalas. Aga samas palgad ja kõik muu ka samamoodi.

MEDITSIIN/TERVISHOID

Arstiabi on tasuta. AGA…. siin on palju agasid. On perearste kes on tasuta, neil on võimalus nö kohaliku haigekassa kaudu teha sulle null arve. AGA enamjaolt nende nimekirjad on täis või on neid võimatu leida. Eriti väikelinnas. Seega enamasti pead sa arstil käimise eest maksma. Sellega peab arvestama. Hetkel minu perearst küsib minult umbes 80AUD ja siis saad haigekassa kaudu näiteks 40 umbes tagasi. Kui lähed eriarsti juurde (a’la günekoloog, kirurgid jms), siis maksad palju rohkem. Ja vahel tuleb selleks ka teistesse linnadesse sõita. Sõidukulud katab eraldi osakond (ainult kütuse ja mingi osa ööbimisest kui vajad). Aga see siiski hea et natuke antakse raha tagasi.
Kiirabi ei ole tasuta. See oli minu jaoks päris suur üllatus. Selline baas vajadus, aga samas arusaadav. Seega maksad natukene iga kuu ambo-cover ehk siis kiirabi kindlustuse moodi asi. Siis kui päriselt vaja on, siis on tasuta. Sedasi on neil raha et tööd jätkata.
Enamjaolt kui aga haiglat vaja on olnud, oleme ise kohale sõitnud. Olgu see siis sünnituseks, või muud kiired tervisemured. Erakorralisse minek on tasuta, aga ootama peab nagu ka Eestis. Kui ikka väga kiire mure pole, siis võid seal tunde veeta. Aga oleneb ka sellest et kui palju kiirabisid tuleb samal ajal sisse ja mis mured teistel on.
Apteegid on siin väga teistmoodi. Eestis on apteegid ikka rohtude jaoks. Siin aga on väga palju ilutooteid seal. Saad sealt osta shampooni, meiki, vannivahtu ja muud. Aga ka rohtusid. Lihtsalt see rohuvalik ei ole palju riiulitel. Riiulitel on tavalisemad asjad nt valuvaigistid, haava asjad ja sellised lihtsamad. Aga leti taga on kangemad asjad mille jaoks vaja kas juhiluba näidata või retsepti. Eesti apteegist leiad ka ravimtaime teed ja muud sellist. Siin on selleks eraldi poed, kus saab kalli raha eest looduslikke ravimeid.

KOOLID

Koolide ja lasteaedade jaoks on mõned erinevad võimalused. Kui raha on, soovitatakse erakoole. Kui raha ikka pole ja oled soodsama elu peal, siis tavaline riigikool/lasteaed/eelkool. Mis on meie pere valik. Sest no raha on aga mitte nii palju. Lasteaias käivad lapsed siin alates 3ndast eluaastast. Saab leida ka tasulised lastehoiud enne seda, aga me ei teinud seda. Tihti on lasteaiad aga täis ja aetakse neid kohti taga helistades neile kogu aeg. Järjekorrad on aastaid pikad. Mistõttu kolimine teise linna võib väikelastega peredel vähe probleeme tekitada. Aga me saime ilusti kohad mõlemale lapsele ja polnud muret. Kui laps saab umbes 5-6aastaseks (olenevalt sünnipäevast), siis minnakse suurde kooli. Kindergarten. Ehk siis rohkem struktuurne kool. Lasteaiast alates on lastel pikad päevad. Algab 8:30 umbes ja korjame lapsed tagasi koju 15:30 umbes. Suures koolis on umbes samad ajad. Kui suurde kooli minnakse on kõigil lastel koolivormid. Kohustulik. Nii on hea linnapildis näha kui lapsed kõnnivad, mis kooli juurde nad kuuluvad. Igal koolil on oma värvid ja omad vormid. Neid saab eelnevalt siis õige suuruse jagu tellida. Korra nädalas on lastel suures koolis spordipäev. Reedeti. Siis on vorm teistsugune ja hea spordi tegemiseks.
Eestis on paljudes koolides söökla. Siin on seda väga harva näha. Vahest on korra nädalas või korra paari nädala jooksul mõni pakkumine, kus jagatakse väiksema raha eest pitsat või muud sellist spetsiaalset toitu. Muul juhul aga pakid iga hommiku lastele snäkid ja lõuna karpi, siis soojal ajal karpi jääpakid ja siis lukuga kinni. Sest enamus kohtades pole lastel külmikuid ja see peab seisma õue temperatuuridel kuni lõunani või veidi rohkem. See on normaalne. Tihti on koolides ka maapähklivõi keeld, sest osa lapsed on allergilised.

Tegelikult on igas riigis omad head ja vead. Näiteks Eestis saad palju asju netist ära teha ja kiirelt. Hooletu ja kerge eks? Siin tehakse palju telefoni, emaili teel. Vahel ka kirja teel ja faksiga. Asjad võtavad rohkem aega aga samas ka inimesed on rahulikud ja malbed. Ei stressa ja närvitse. Küll jõuab. On kohal siis kui on. Hiljaks jäämine pole mingi mure. Öeldakse vabandust ja sina vastad et pole muret. Kerge ja hooletu teistmoodi.
Võiksin vist kirjutada veel, aga see on juba kohutavalt pikk postitus. Kogu see info on minu enda arvamus ja kogemus erinevates riikides. Kõike nagunii jagada ei jõua, aga kui sa jõuad siia ja mõtled et see on nii huvitav, jäta mulle kommentaar. Kui sul on küsimusi, kirjuta mulle kui tahad veel teada? Ma olen õppinud olema siin riigis lahke, avatud ja abivalmis. Aitan kui saan ja vastan kui oskan. Ja kui sa nüüd päriselt kogu selle asja ära lugesid, siis suur tänu sulle, et selle aja võtsid! Mul tegelikult on inglise keelne blogi tavaliselt, aga mõtlesin et korra võib ju Eesti keelse teha ka. Ole hoitud ja tänud! Järgmise korrani!